Riik ei tohiks karistada tööandja panust töötaja tervisesse, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Marta Jaakson.
- Äripäeva ajakirjanik Marta Jaakson. Foto: Andras Kralla
Hoolimata poliitikute hõisetest vabastada mõnigi hüve, mis tooks kasu tööealise elanikkonna tervisele ja vabastaks ettevõtted erisoodustusmaksu alt, on seis juba aastaid ikka sama – sport on halb ja seda peab kõrgelt maksustama.
Juulis hõiskasid poliitikud suuri lubadusi sellest, kuivõrd hoolitakse, et Eesti tööealine elanikkond oleks terve, elurõõmus ja tugev. Seetõttu hõisati ka välja, et aasta algusest peaks jõustuma seadus, mis vabastaks erisoodustusmaksust töötaja või teenistuja spordiga otseselt seotud kulutused 500 euro ulatuses kalendriaastas.
Ettepanekud kadusid
Selline seadus oleks teinud rõõmu nii tööandjatele kui ka -võtjatele. Neile inimestele, kellele on tervislikud eluviisid olulised. Rõõmus ja terve töötaja on kasulik tööandjale ja seeläbi kasulik Eesti majandusele. Aga oh häda! Seaduseelnõust kadus sport sama kiiresti, kui Usain Bolt läbib 100 meetrit. Kui Bolti finišit saadavad võiduhõisked, siis seaduseelnõu punktid, mis erisoodustuse alt oleksid läinud välja, kadusid vaikselt. Ettepanekud, mida meedia veel suvel arutles ja jälgis, kadusid pärast esimest lugemist komisjoni esimehe sahtlipimedusse.
Seaduseelnõu jõustumisel oleks tööandja saanud suunata 41 eurot kuus pea sama suurt summat peale maksmata töötaja tervise edendamiseks. Praegu tuleb tööandjal selle 41 euro pealt maksta lisaks 33,99 eurot. Ehk pole mina ainus, kellel tekib küsimus: miks me sportimist vihkame? Kui hasartmängude mängimist maksustatakse, sest see on tunnistatud negatiivse varjundiga valdkonna alla, siis miks ometi maksustab riik sporti? Kas sport on halb ja seetõttu on maks nii kõrge? Ei saa jätta välja toomata, et hasartmängumaks on oluliselt madalam kui erisoodustusmaks. Näiteks spordi ja lähetuskulude puhul või kui tööandja pakub teisest Eesti otsast pärit töötajale peatuspaika või sooja toitu. Loterii korraldamisel 18%, 278,23 eurot ühe mängulaua kohta, 447,38 eurot ühe mänguautomaadi kohta ja 31,95 eurot ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta.
Kõigile võrdne vits
Mis on siis saanud määravaks spordi tunnistamisel positiivsesse valdkonda? Poliitikud on nimetanud vastuargumendina ebavõrdsust, kus need, kes tööl ei käi, seda soodustust ka ei saa. Tõesti, praegune võrdõiguslikkus on parem, maksustame kõrgelt tööandja soovi panustada oma töötaja tervisesse. Nii koheldakse kõiki ühtmoodi halvasti ja võrdse vitsaga.
Mina tahan olla terve ja rõõmus. Panustada oma välja teenitud maksutuluga ka üldisesse heaolusse, aga palun, et tööandja pakutavat võimalust oma töötaja tervisesse panustada ei karistataks.
Seotud lood
Maksuameti esimest korda kogutud andmetest selgub, et töötajate sportimiselt kogutav erisoodustusmaks on riigieelarve üldise mahuga võrreldes kommiraha, esmakordselt on valitsus seadnud maksu kaotamise poliitiliseks eesmärgiks.
Emotsionaalsed, lühiajalised, eesmärgita otsused on praeguse Eesti spordirahastamise peamine probleem, kirjutab Puukeskuse tegevdirektor ja spordikohtunik Atso Matsalu (Reformierakond).
Äripäev teeb juhtkirjas ettepaneku spordiga seotud kulud isikustada ja kutsub sel teemal lahkesti kaasa mõtlema.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.